TOOTSI TURVAS AS

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood: 10021374) (aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042) väljastati muudetud keskkonnaluba nr VILM-028. Keskkonnaluba muudeti, et lisada loale vee erikasutuse osa. Vee erikasutuse osa lisati, et juhtida kuivendusvett suublasse Pale jõkke (VEE1137700) kahest uuest sademevee väljalasust.

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-126130.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood: 10021374) (aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042) poolt esitatud taotluse alusel on valminud Peningi II turbatootmisala mäeeraldise keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõu. Ettevõte taotleb keskkonnaluba Peningi II turbatootmisalalt vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks ning kuivendusvee juhtimiseks suublasse. Peningi II turbatootmisala asub Harju maakonnas Raasiku vallas Igavere külas riigimaal katastriüksusel Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) Peningi turbamaardlas (registrikaardi nr 0236). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Peningi II turbatootmisala mäeeraldise pindala on 85,61 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 98,32 ha. Taotluse kohaselt on Peningi II turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 385 tuh t, millest kaevandatav varu on 353 tuh t ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 70 tuh t, millest kaevandatav varu on 70 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalne aastamäär on 15 tuh t, maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika, kaevandamisega rikutud maa korrastamise käigus luuakse eeldused taas soostumiseks. Keskkonnaluba taotletakse kuni 29 aastaks.
Ettevõte taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks Peningi II turbatootmisala kuivendamiseks ning liigse vee juhtimiseks Silmsi ojja (keskkonnaregistri kood VEE1088400) läbi settebasseinide ning Sanderkopi maaparandussüsteemi eesvoolu (4108840020070). Ettevõtte kavandatud tegevuse kõigus juhitakse suublasse läbi väljalaskme sademevett Silmsi ojja kuni 218 000 m3/a.
keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgnevad keskkonnameetmed:
1. Läbi viia regulaarset ulukiseiret (enne ja pärast raadamist ning seejärel iga viie aasta tagant), (rajakaamerate metoodika kombineerituna jälje- ja pabulaloendustega, mh koostöö kohaliku jahiseltsi esindajaga) leevendusmeetmetena rajatud ning taastavates rohevõrgustiku koridorides, et selgitada välja ulukite liigiline koosseis, suhteline arvukus ja liikumisteede eelistus ning kujunemine;
2. Linnustiku seisukohalt on oluline, et raie- ja raadamistööd toimuvad pesitsusperioodi väliselt vahemikus 15.august-15.aprill. Täiendavalt tuleb raied läbi viia mitmes etapis(nt 25 ha sügisel, 25 ha talvel);
3. Paigutada sügavatele magistraalkraavidele ülepääsud, et minimeerida ulukite sattumist ja hukkumist kuivenduskraavides;
4. Enne kaevandamise alustamist ning seejärel üks kord aastas tuleb suvisel veetaseme miinimumperioodil (august) viia läbi veetaseme kontrollmõõtmised kolmes lähimas ümbruskonna kaevus (PRK0001854,PRK0059230,PRK0054187);
5. Enne kaevandamise algust ning seejärel iga kolme aasta vältel (st üks kord kolme aasta jooksul) kontrollida kolme lähima ümbruskonna kaevu (PRK0001854,PRK0059230,PRK0054187) veekvaliteeti (määrata tuleb pH, elektrijuhivus, heljum, Fe, so4, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus);
6. Kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb kaevandamistegevuse tõttu kolme aasta jooksul, tuleb keskkonnaloa omanikul tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Pikaajaliselt kaevandamistegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistu(te)le uue kaevu:
7. Tuleb jälgida kuivenduskraavide läbilaskevõimet ning ummistuste vältimiseks neid perioodiliselt puhastada;
8. Turba väljavedu tuleb teostada turbatolmu heite vältimiseks kinniste sõidukitega ning maksimaalseks väljaveo kiiruseks võib olla 30 km/h. Vajadusel tuleb arendajal teid regulaarselt hooldada ning suvel kuival perioodil tugevate tuulepuhangute korral (>10 m/s) teha kruusateedel tolmutõrjet (nt soolalahus) enne turba väljavedu raskesõidukitega;
9. Juhul kui tekivad kaebused seoses tolmu levikuga väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire, on loa taotleja valmis teostama müra ja tolmu seiret ning ülenormatiivse tolmu leviku korral võtma kasutusele leevendusmeetemeid;
10. Turba kaevandamine majapidamistele lähemal kui 400 m toimub ainult tööpäevadel vahemikus 8.00-18.00;
11. Turbatootmisala serva (ida poolsesse külge – põhjast lõunani) tuleb jätta 100 m metsariba tolmu ja müra tõkestamiseks;
12. Vähendada tootmisala pindala selliselt, et jäetakse tootmisala kinnistu põhjapiiril 50 m ulatuses ala looduslikuks.
Raasiku Vallavalitsuse poolt lisatud kõrvaltingimused:
1.Enne turbatootmisega alustamist, tuleb esitada Raasiku Vallavalitsusele eksperthinnang ligi 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamise ja märgala muutmise keskkonnamõju kohta rohelise võrgustiku piirkonnas;
2. Minimaalseks turba jääkkihi paksuseks jäta soo taastamisel 0,5 m;
3. Turba kaevandamine majapidamistele lähemalt kui 400 m toimub ainult tööpäevadel ajavahemikus 8.00-18.00;
4. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda;
5. Enne kaevandamise alustamist seirata ümberkaudsete majapidamiste puurkaevudes veetaset ja veekvaliteeti;
6. Seirata ümberkaudsete majapidamiste puurkaevude veetaset ja joogiveekvaliteeti iga 3 aasta tagant;
7. Turbatootmisala serva (ida poolsesse külge-põhjast lõunani)tuleb jätta 40 m metsariba tolmu ja müra tõkestamiseks;
8. Vähemalt kolm aastat enne kaevandamisloa lõppemist taotleda kaevandamisloa andjalt korrastamisprojekti koostamiseks lõplikud tingimused;
9. Loa omaja peab tagama mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamise keskkonnaloa kehtivusaja jooksul.

Eelnõu(de) , loa taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-114829

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil [email protected] 2 nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Teeme ettepaneku asja arutamiseks ilma avaliku istungit läbi viimata. Kui soovite avaliku istungi läbiviimist, palume meid sellest kirjalikult teavitada.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood: 10021374) (aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042) poolt esitatud taotluse alusel on valminud Peningi II turbatootmisala mäeeraldise keskkonnaloa nr KL-513833 muudetud otsuse ja loa eelnõu. Ettevõte taotleb keskkonnaluba Peningi II turbatootmisalalt vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamiseks ning kuivendusvee juhtimiseks suublasse.
Peningi II turbatootmisala asub Harju maakonnas Raasiku vallas Igavere külas riigimaal katastriüksusel Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) Peningi turbamaardlas (registrikaardi nr 0236). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus.
Peningi II turbatootmisala mäeeraldise pindala on 85,61 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala 98,32 ha. Taotluse kohaselt on Peningi II turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 385 tuh t, millest kaevandatav varu on 353 tuh t ja vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru kogus 70 tuh t, millest kaevandatav varu on 70 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalne aastamäär on 15 tuh t, maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika, kaevandamisega rikutud maa korrastamise käigus luuakse eeldused taas soostumiseks. Keskkonnaluba taotletakse kuni 29 aastaks.
Ettevõte taotleb keskkonnaluba vee erikasutuseks Peningi II turbatootmisala kuivendamiseks ning liigse vee juhtimiseks Silmsi ojja (keskkonnaregistri kood VEE1088400) läbi settebasseinide ning Sanderkopi maaparandussüsteemi eesvoolu (4108840020070). Ettevõtte kavandatud tegevuse kõigus juhitakse suublasse läbi väljalaskme sademevett Silmsi ojja kuni 218 000 m3/a. . Määrata keskkonnaloale maavara kaevandamine kõrvaltingimused:
1. Läbi viia regulaarset ulukiseiret (enne ja pärast raadamist ning seejärel iga viie
aasta tagant), (rajakaamerate metoodika kombineerituna jälje- ja pabulaloendustega, mh
koostöö kohaliku jahiseltsi esindajaga) leevendusmeetmetena rajatud ning taastavates
rohevõrgustiku koridorides, et selgitada välja ulukite liigiline koosseis, suhteline arvukus
ja liikumisteede eelistus ning kujunemine;
2. Linnustiku seisukohalt on oluline, et raie- ja raadamistööd toimuvad
pesitsusperioodi väliselt vahemikus 15.august-15.aprill. Täiendavalt tuleb raied läbi viia
mitmes etapis(nt 25 ha sügisel, 25 ha talvel);
3. Paigutada sügavatele magistraalkraavidele ülepääsud, et minimeerida ulukite
sattumist ja hukkumist kuivenduskraavides;
4. Peale keskkonnaloa andmist, esimesed viis (5) aastat seiratakse kõigi mäeeraldise
teenindusmaast ühe kilomeetri raadiusesse jäävate kaevude veetaset ja kvaliteeti (määrata
tuleb pH, elektrijuhivus, heljum, Fe, SO4, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi
ja nitriti sisaldus) üks kord aastas (madalvee perioodil, juuli-august);
5. Edaspidi valitakse seiresse kolm esinduslikku kaevu sobivates asukohtades (valib
Keskkonnaamet), mille veetasemete ja kvaliteedi (määrata tuleb pH, elektrijuhivus, heljum, Fe, SO4, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus)
seirega jätkatakse kuni kaevandamise loa lõpuni üks kord aastas;
6. Kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb kaevandamistegevuse
tõttu, tuleb keskkonnaloa omajal tagada majapidamistes kvaliteetse joogivee kättesaadavus. Kaevandamistegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi
halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistu(te)le uue kaevu;
7. Tuleb jälgida kuivenduskraavide läbilaskevõimet ning ummistuste vältimiseks neid
perioodiliselt puhastada;
8. Turba väljavedu tuleb teostada turbatolmu heite vältimiseks kinniste sõidukitega
ning maksimaalseks väljaveo kiiruseks võib olla 30 km/h. Vajadusel tuleb arendajal teid
regulaarselt hooldada ning suvel kuival perioodil tugevate tuulepuhangute korral (>10
m/s) teha kruusateedel tolmutõrjet (nt soolalahus) enne turba väljavedu raskesõidukitega;
9. Juhul kui tekivad kaebused seoses tolmu levikuga väljapoole mäeeraldise
teenindusmaa piire, on loa taotleja valmis teostama müra ja tolmu seiret ning
ülenormatiivse tolmu leviku korral võtma kasutusele leevendusmeetemeid;
10. Turba kaevandamine majapidamistele lähemal kui 400 m toimub ainult
tööpäevadel vahemikus 8.00-18.00;
11. Turbatootmisala serva (ida poolsesse külge – põhjast lõunani) tuleb jätta 100 m
metsariba tolmu ja müra tõkestamiseks;
12. Vähendada tootmisala pindala selliselt, et jäetakse tootmisala kinnistu põhjapiiril
50 m ulatuses ala looduslikuks;
13. Enne turbatootmisega alustamist, tuleb esitada Raasiku Vallavalitsusele
eksperthinnang ligi 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamise ja märgala muutmise
keskkonnamõju kohta rohelise võrgustiku piirkonnas;
14. Minimaalseks turba jääkkihi paksuseks jäta soo taastamisel 0,5 m;
15. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda;
16. Vähemalt kolm aastat enne kaevandamisloa lõppemist taotleda kaevandamisloa
andjalt korrastamisprojekti koostamiseks lõplikud tingimused;
17. Loa omaja peab tagama mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamise
keskkonnaloa kehtivusaja jooksul.
18. Uue väljaveotee rajamisel mahasõiduks riigiteele 11310 Aruvalla-Jägala, tuleb selle
projekteerimiseks taotleda tingimused Transpordiametilt vastavalt Ehisseadustiku § 99 lg
2. Kui kasutatakse olemasolevat Peningi kaevandamisala väljaveoteed, siis tuleb
arvestada, et maavara väljaveoks kasutatavad teed tuleb vähemalt 100 m ulatuses enne
tolmuvaba kattega riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt
liiklusseaduse § 7 2 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada
ja risustada.
Keskkonnaloale kantavad veeloa tingimused:
1. Kehtestada keskkonnaloa vormile V4 kantud väljalasu HA192 kaudu suublasse
juhitava turbatootmisala sademevee piirmäärad: biokeemiline hapnikutarve (BHT7)-15
mg/l, heljuvaine-40 mg/l, naftasaadused-5 mg/l, üldfosfor-1 mg/l ja üldlämmastik-45 mg/l;
2. Kehtestada keskkonnaloal väljalasu seire nõuded (V4 ja V7) ning meetmed, mis
aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (V16) ja nõuded teabe
esitamiseks loa andjale (V17).

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-114829

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil [email protected] alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood: 10021374) (aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042) poolt esitatud taotluse alusel anti Peningi II turbatootmisala
mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL-513833 kehtivusajaga 29
aastat maavara kaevandamiseks ja vee erikasutuseks. Peningi II turbatootmisala asub Harju maakonnas Raasiku vallas Igavere külas riigimaal
katastriüksusel Paunküla metskond 11 (katastritunnus 65101:004:0384) Peningi turbamaardlas
(registrikaardi nr 0236). Riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus.Peningi II turbatootmisala mäeeraldise pindala on 85,61 ha ning mäeeraldise teenindusmaa
pindala 98,32 ha. Taotluse kohaselt on Peningi II turbatootmisala hästilagunenud turba aktiivse
tarbevaru kogus 385 tuh t, millest kaevandatav varu on 353 tuh t ja vähelagunenud turba
aktiivse tarbevaru kogus 70 tuh t, millest kaevandatav varu on 70 tuh t. Maavara kaevandamise
maksimaalne aastamäär on 15 tuh t, maavara kasutusaladeks on aiandus ja energeetika, kaevandamisega rikutud maa korrastamise käigus luuakse eeldused taas soostumiseks. Sademevesi juhitakse Peningi kraavi
(VEE1088401), millest edasi suubub vesi Silmsi ojja (Käpa jõkke) (VEE1088400). Peningi II turbatootmisala sademevee väljalask Peningi II turbatootmisala, kood HA192 asub paikneb asukohas L-Est koordinaatidega X: 6576741; Y: 565968. Peningi II turbatootmisalalt juhitakse sademevett ära arvutuslikult 218 440 m3 aastas, 54 610 m3 kvartalis, 598 m3 päevas. Keskkonnaloale määrati maavara kaevandamine kõrvaltingimused:
1. Läbi viia regulaarset ulukiseiret (enne ja pärast raadamist ning seejärel iga viie
aasta tagant), (rajakaamerate metoodika kombineerituna jälje- ja pabulaloendustega, mh
koostöö kohaliku jahiseltsi esindajaga) leevendusmeetmetena rajatud ning taastavates
rohevõrgustiku koridorides, et selgitada välja ulukite liigiline koosseis, suhteline arvukus
ja liikumisteede eelistus ning kujunemine;
2. Linnustiku seisukohalt on oluline, et raie- ja raadamistööd toimuvad
pesitsusperioodi väliselt vahemikus 15.august-15.aprill. Täiendavalt tuleb raied läbi viia
mitmes etapis(nt 25 ha sügisel, 25 ha talvel);
3. Paigutada sügavatele magistraalkraavidele ülepääsud, et minimeerida ulukite
sattumist ja hukkumist kuivenduskraavides;
4. Peale keskkonnaloa andmist, esimesed viis (5) aastat seiratakse kõigi mäeeraldiseteenindusmaast ühe kilomeetri raadiusesse jäävate kaevude veetaset ja kvaliteeti (määrata tuleb pH, elektrijuhivus, heljum, Fe, SO4, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus) üks kord aastas (madalvee perioodil, juuli-august);
5. Edaspidi valitakse seiresse kolm esinduslikku kaevu sobivates asukohtades (valib Keskkonnaamet), mille veetasemete ja kvaliteedi (määrata tuleb pH, elektrijuhivus, heljum, Fe, SO4, oksüdeeritavus, hägusus, ammooniumi, nitraadi ja nitriti sisaldus) seirega jätkatakse kuni kaevandamise loa lõpuni üks kord aastas;
6. Kui veetase või veekvaliteet lähipiirkonna kaevudes langeb kaevandamistegevusetõttu, tuleb keskkonnaloa omajal tagada majapidamistes kvaliteetse joogiveekättesaadavus. Kaevandamistegevusest tingitud veetaseme alanemise ja veekvaliteedi
halvenemise puhul peab arendaja rajama mõjutatud kinnistu(te)le uue kaevu;
7. Tuleb jälgida kuivenduskraavide läbilaskevõimet ning ummistuste vältimiseks neid perioodiliselt puhastada;
8. Turba väljavedu tuleb teostada turbatolmu heite vältimiseks kinniste sõidukitega ning maksimaalseks väljaveo kiiruseks võib olla 30 km/h. Vajadusel tuleb arendajal teid regulaarselt hooldada ning suvel kuival perioodil tugevate tuulepuhangute korral (>10 m/s) teha kruusateedel tolmutõrjet (nt soolalahus) enne turba väljavedu raskesõidukitega;
9. Juhul kui tekivad kaebused seoses tolmu levikuga väljapoole mäeeraldise teenindusmaa piire, on loa taotleja valmis teostama müra ja tolmu seiret ning ülenormatiivse tolmu leviku korral võtma kasutusele leevendusmeetemeid;
10. Turba kaevandamine majapidamistele lähemal kui 400 m toimub ainult tööpäevadel vahemikus 8.00-18.00;
11. Turbatootmisala serva (ida poolsesse külge – põhjast lõunani) tuleb jätta 100 m metsariba tolmu ja müra tõkestamiseks;
12. Vähendada tootmisala pindala selliselt, et jäetakse tootmisala kinnistu põhjapiiril 50 m ulatuses ala looduslikuks;
13. Enne turbatootmisega alustamist, tuleb esitada Raasiku Vallavalitsusele eksperthinnang ligi 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamise ja märgala muutmise keskkonnamõju kohta rohelise võrgustiku piirkonnas;
14. Minimaalseks turba jääkkihi paksuseks jäta soo taastamisel 0,5 m;
15. Turbalasundi all lasuvat veepidet ei tohi rikkuda;
16. Vähemalt kolm aastat enne kaevandamisloa lõppemist taotleda kaevandamisloa andjalt korrastamisprojekti koostamiseks lõplikud tingimused;
17. Loa omaja peab tagama mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa korrastamise keskkonnaloa kehtivusaja jooksul.
18. Uue väljaveotee rajamisel mahasõiduks riigiteele 11310 Aruvalla-Jägala, tuleb selle projekteerimiseks taotleda tingimused Transpordiametilt vastavalt Ehisseadustiku § 99 lg 2. Kui kasutatakse olemasolevat Peningi kaevandamisala väljaveoteed, siis tuleb
arvestada, et maavara väljaveoks kasutatavad teed tuleb vähemalt 100 m ulatuses enne tolmuvaba kattega riigiteega ristumist viia tolmuvaba katte alla, sest vastavalt liiklusseaduse § 7 2 Tee kasutamisele esitatavad nõuded, lg 1 on keelatud teed kahjustada
ja risustada.
Keskkonnaloale kantavad veeloa tingimused:
1. Kehtestada keskkonnaloa vormile V4 kantud väljalasu HA192 kaudu suublasse juhitava turbatootmisala sademevee piirmäärad: biokeemiline hapnikutarve (BHT7)-15 mg/l, heljuvaine-40 mg/l, naftasaadused-5 mg/l, üldfosfor-1 mg/l ja üldlämmastik-45 mg/l;
2. Kehtestada keskkonnaloal väljalasu seire nõuded (V4 ja V7) ning meetmed, mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17).

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaameti kontorites üle Eesti
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-114829.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood: 10021374) (aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80042) 09.05.2025 esitatud Paekna tootmisala keskkonnaloa nr HARM-049 muutmise taotlus (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.05.2025 menetluse nr M-132270 juurde) on menetlusse võetud.

Esitatud taotluse kohaselt soovib ettevõte Paekna tootmisala keskkonnaloa nr HARM-049 kehtivusaega pikendada 30 aasta võrra, korrigeerida tootmisala piire ja mäeeraldisega hõlmatavaid varukoguseid vastavalt jääkvaru uuringu tulemustele ja maakasutusõigusele ning liita vee erikasutusluba nr L.VV/324368 Paekna tootmisala keskkonnaloa koosseisu.

Taotletav Paekna tootmisala asub Harju maakonnas Kiili vallas Paekna külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 230 (katastritunnus 30401:002:0050, registriosa nr 5409202), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Sausti turbamaardla (registrikaart nr 240) hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 4, kattudes osaliselt olemasoleva mäeeraldisega Paekna tootmisala (loa nr HARM-049, loa omaja aktsiaselts Tootsi Turvas, kehtiv kuni 29.05.2027). Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub osaliselt olemasoleva mäeeraldise teenindusmaaga. Võrreldes olemasoleva loaga muutuvad mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad tulenevalt kaevandatava maavara ploki piiride muutusest ja maakasutusõiguse puudumisest.

Taotletava mäeeraldise pindala on 64,63 ha (kehtivas loas 70,56 ha) ja teenindusmaa pindala on 81,66 ha (kehtivas loas 81,50 ha). Taotluse kohaselt soovitakse piire korrigeerida vastavalt jääkvaru uuringutele ja maakasutusõigusele. Mäeeraldisega seotud varu on seisuga 12.07.2024 järgmine: hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru plokis 4 on 236 tuh t ja kaevandatav varu 236 tuh t. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär on 10 tuh t. Maavara kasutatakse aianduses ning kütteks. Kaevandatud maa kavandatakse korrastada veekogude maaks (kehtival loal on kaevandatud maa kasutamise otstarbeks märgitud metsamaa).

Aktsiaselts Tootsi Turvas omab vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/324368. Vee erikasutus seisneb vee ärajuhtimises väljalasu „Paekna” (kood HA613) kaudu suublaks olevasse Vääna jõkke (VEE1094500). Keskkonnaloa nr L.VV/324368 tingimusi ei muudeta keskkonnaloaga nr HARM-049 liitmisel.

Keskkonnaloa muutmise taotluse ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda tööpäeviti lähimas Keskkonnaameti kontoris (+372 662 5999, [email protected]).
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-132270-5

Kuni keskkonnaloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Roheline 64, 80010 Pärnu. 

Keskkonnaloa eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.