RAPLA TURVAS OÜ

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1¹ punkti 2 alusel.

Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 01.09.2025 kirjaga nr DM- 119595-28 Rabivere turbatootmisala keskkonnaloa nr Rapm-011 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise (KMH).

Rabivere turbatootmisala mäeeraldis asub Rapla maakonnas Kohila vallas jäädes Hageri küla territooriumile riigile kuuluvale kinnistule Rabivere turbatootmisala (tunnus 31701:006:0850, sihtotstarbega 100% turbatööstusmaa), mille valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutuseks Maa- ja Ruumiamet. Juurde taotletav mahajäetud turbatootmisala plokk 5 aT jääb riigile kuuluvatele kinnistutele Jassi (tunnus 31701:006:0154, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa) ja Vardi metskond 21 (tunnus 31701:001:0484, sihtotstarbega 100% maatulundusmaa). Kinnistute valitsejaks on Kliimaministeerium ning volitatud asutusek Riigimetsa Majandamise Keskus. Muudetava mäeeraldise pindala on 136,94 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 154,24 ha. Kaevandatud maa korrastatakse taastuvaks sooks.

Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa hõlmavad täielikult Hagudi maardla Rabivere turbatootmisala vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja hästilagunenud turba plokke 2 ja 5.

Eelhinnangu tulemusel selgus, et kavandatava tegevusega eeldatavalt olulist keskkonnamõju ei kaasne ning tekkida võivad keskkonnahäiringud on leevendatavad.

Kavandatava tegevuse erisused või keskkonnameetmed, millega arvestada taotletava tegevusloa taotluse menetlemisel:
1. Maidla jõe seisund ei tohi halveneda:
2. Turbatootmisalalt enne suublasse juhtimist tuleb heljumi väljasetitamiseks kasutada laiu kraave. Kraavide puhastustööde tegemiseks tuleb valida minimaalse vooluveehulgaga periood. Teostada Rabivere turbatootmisalast välja juhitava karjäärivee seiret üks kord poolaastas (II ja III kvartal). Seirata tuleb järgmisi näitajaid: BHT7, heljum, KHT, pH, naftasaadused (süsivesinikud C10 - C40), Püld ja Nüld;
3. Jätkata suubla seiret Maidla jões, üleval ja allpool Rabivere turbatootmisala kuivendusvee sissevoolu. Seiret tuleb teostada kaks kord aastas. Üks kord tootmise maksimaalvõimsuse juures juunis või juulis ja üks kord tootmishooaja lõppedes sügisel;
4. Juhul kui seire tulemuste põhjal selgub, et sademevee juhtimisega turbatööstusmaalt halveneb Maidla jõe seisund on loa andjal õigus nõuda täiendavate meetmete kasutusele võtmist (rajada lisaks settebasseinid) ja suubla seire tingimuste muutmist;
5. Kui kraavi K-2 on tulevikus vaja süvendada, tuleb selle asemel süvendada järgmine väljakukraav ning jätta viimane väljak tootmisest välja;
6. Kraavi K-3 lõigul 7+20 – 10+14 ei tohi süvendada, selle asemel võib tulevikus süvendada pigem järgmise väljakukraavi;
7. Teostada soosetete veerežiimi seiret. Kuivendamise mõju soosetetes tuleb jälgida enne (vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid) ja peale kraavide süvendamist. Selleks tuleb rajada mäeeraldise lõunaossa piiriga risti kahest transektist (R-1 ja R-2) koosnev seirevõrk mis ulatub Rabivere loodusalale ja seal kaitstavasse elupaigatüüpi 7110* (looduslikus seisundis rabad), seiretransektide asukohad on toodud Rabivere turbatootmisala seirekavas joonisel 2.1. Iga mõõteprofiil koosneb 8-st vaatluspunktist, 0 m (kogujakraavi veetase), 10 m, 30 m, 60 m, 90 m, 120 m, 150 m ning 250 m kaugusele mäeeraldise piirist (või kogujakraavist; Rabivere turbatootmisala seirekava tabel 2.1). Enne mõõtmisi tuleb igakordselt fikseerida vaatlusposti suudme ja maapinna abs kõrgused instrumentaalselt, või alternatiivselt, ankurdatud vaatluspostide puhul mõõta vaatlusposti kõrgus maapinnast mõõdulindiga;
8. Soosetete veerežiimi seiret viiakse läbi pidevseire anduritega mõõtesammuga vähemalt 1 kord päevas;
9. Teostada taimkatte seiret. Kuivendamise mõju taimestikule tuleb jälgida enne (vähemalt aasta enne kraavide süvendustöid) ja peale kraavide süvendamist. Rabivere turbatootmisala kuivendamise mõju hindamiseks ümbritsevale taimkattele tuleb hinnata soosetete transektidel R-1 ja R-2 (kirjeldatud Rabivere turbatootmisala seirekava peatükis 2.1), nii on võimalik siduda muutuseid taimkattes muutustega veerežiimis. Taimkatte seireruudu suuruseks on 4×4 m, mille keskosas asub veetasemete mõõtmispost, soovitatav on teha väiksemad (nt 0,5×0,5 m) ruudud (vähemalt neli) suure püsiruudu sisse. Väike ruut ei tohi olla veetaseme vaatlusposti vahetus läheduses vältimaks tallamise mõju taimkatte seire tulemustele (Rabivere turbatootmisala seirekava joonis 2.2). Mõõtmisruudud tähistatakse plastist või puidust vaiadega;
10. Taimestiku seiret tuleb läbi viia vähemalt üks kord kahe aasta jooksul ning seire tuleb läbi viia vegetatsiooniperioodi keskel (juuni algus kuni augusti lõpp). Taimkatte seiret tuleb läbi viia liigi tasemel ning hinnata ka puistu kõrgus ruutudes. Taimkatte seiret tuleb teha üle aasta ja seiret peaks läbi viima turbaalade taimkatte spetsialist;
11. Seirekavas ettenähtus seire tulemused tuleb esitada koos ekspertarvamusega Keskkonnaametile üks kord aastas peale viimase seire tegemist. Eksperthinnangus tuleb anda hinnang, kas on toimunud olulised muutuseid soosetete veerežiimis ja taimkattes ning anda edaspidised seire soovitused. Kui seire tulemuste põhjal ilmneb oluline mõju keskkonnale, tuleb eksperthinnangus anda soovitused leevendusmeetmete rakendamiseks või turbatootmistehnoloogia muutmiseks. Andmed seire kohta ja eksperthinnang tuleb esitada keskkonnaloa andjale läbi keskkonnaotsuste süsteemi KOTKAS;
12. Muudetavale keskkonnaloale kantud kõrvaltingimus - Kaevandamata turbakiht jätta 0,5 m paksune, hilisema metsamaaks korrastamise tarbeks, ei ole enam asjakohane, sest korrastamise suunaks on taastuv soo.

KMH jäeti algatamata tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded.

Arendaja on Rapla Turvas OÜ (registrikood: 14182536) , kontaktandmed: Tallinna mnt 22, Rapla linn, Rapla vald, Rapla maakond
Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Moonika Aunpuu, e-post [email protected], telefon 5698 0504).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööpäeviti, eelneval etteteatamisel, lähimas Keskkonnaameti kontoris. Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS https://kotkas.envir.ee/, menetluse nr M-119595 alt.