BIRGER OÜ

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OSAÜHING BIRGER (registrikood: 10579797) (aadress Juurvilja alajaam, Maetsma küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 42112) 11.04.2025 esitatud nõuetekohane keskkonnaloa muutmise taotlus, mis on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 11.04.2025 dokumendi numbriga DM-131355-6, on võetud menetlusse. Keskkonnaluba taotletakse Nexuse, Maetsma küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond (katastritunnused 16401:003:0292, 16401:003:0243; sihtotstarve: tootmismaa 100%) maaüksusel asuvatele tootmisüksusele. Taotleja põhitegevusalaks on haagiste, poolhaagiste ning konteinerite tootmine (EMTAK kood 29202).
Tootmistegevuse kohaselt on ettevõttel 23 heiteallikat: K2 Puidu katlamaja korsten, K1 Katlamaja korsten, V1 Plasmalõikuse ventilatsioon, V2 Keevitustsehh Birger, V3 Keevitustsehh Birger, V4 Diislikütuse mahuti, V5 Laserid (lehtlaserpink ja torulaserpink) (Birger), V6 Vana värvikamber (Nexuse), V7 Uus värvikamber (Nexuse), V8 Liivapritsi kambrite ventilatsioon, V9 Keevitustsehh E (Nexuse), V10 Keevitustsehh C (Nexuse), V11 Keevitustsehh C (Nexuse), V12-1 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-2 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-3 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-4 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-5 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-6 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-7 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-8 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V13 Keevitusroboti ventilatsioon (Nexuse) ja V14 Diiselkütuse mahuti. Põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1,528 MWth. Kütusena kasutatakse puiduhaket, mille aastane kulu on 750 tonni ning vedeldatud naftagaasi (LPG), mille aastane kulu on 30 tonni. Ettevõtte tegevusest eraldub aastas kuni 68.167 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid.
Ettevõtte tootmisterritoorium piirneb läänekaartest tootmismaadega ning põhja-, lõuna- ja ida-kaartest maatulundusmaadega. Kinnistust katastritunnusega 16401:003:0243 umbes 100 m põhja ja kirde suunas asub Avijõe hoiuala, (Ida-Viru), KLO2000087.

Keskkonnaloa taotlusega ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaametis (va eriolukorra ajal) ja keskkonnaotsuste infosüsteemis kotkas.envir.ee menetluse nr M-131355..
Taotlus on digitaalselt kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/dokument/DM-131355-6

Kuni keskkonnaloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid.  Ettepanekuid ja vastuväiteid võib esitada suuliselt või kirjalikult e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu. 

Keskkonnaloa muutmise või muutmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest teavitab Keskkonnaamet täiendavalt ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 47 lõike 2 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OSAÜHING BIRGER (registrikood: 10579797) (aadress Juurvilja alajaam, Maetsma küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 42112) keskkonnaloa nr L.ÕV/327686 muutmise eelnõu ning taotletava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnang koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga on valminud. Tähtajatu kehtivusega keskkonnaloa muutmist taotletakse Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Maetsma külas Nexuse (katastritunnus 16401:003:0292; sihtotstarve: tootmismaa 100%) ning Birgeri (katastritunnus 16401:003:0243; sihtotstarve: tootmismaa 100%) käitise paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks ja vee erikasutuseks.

OSAÜHING BIRGER põhitegevusalaks on haagiste, poolhaagiste ning konteinerite tootmine (EMTAK kood 29202). Muuks tegevusalaks, milleks luba antakse on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK kood: 35301). Tootmistegevuse kohaselt on ettevõttel 23 heiteallikat: K2 Puidu katlamaja korsten, K1 Katlamaja korsten, V1 Plasmalõikuse ventilatsioon, V2 Keevitustsehh Birger, V3 Keevitustsehh Birger, V4 Diislikütuse mahuti, V5 Laserid (lehtlaserpink ja torulaserpink) (Birger), V6 Vana värvikamber (Nexuse), V7 Uus värvikamber (Nexuse), V8 Liivapritsi kambrite ventilatsioon, V9 Keevitustsehh E (Nexuse), V10 Keevitustsehh C (Nexuse), V11 Keevitustsehh C (Nexuse), V12-1 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-2 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-3 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-4 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-5 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-6 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-7 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-8 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V13 Keevitusroboti ventilatsioon (Nexuse) ja V14 Diiselkütuse mahuti. Põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1,528 MWth. Kütusena kasutatakse puiduhaket, mille aastane kulu on 750 tonni ning vedeldatud naftagaasi (LPG), mille aastane kulu on 30 tonni. Ettevõtte tegevusest eraldub aastas kuni 68,167 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Nexuse tootmisterritoorimist (16401:003:0292) edelasse ja põhja jäävad tootmise maa-ala, kirdesse ja kagusse väikeelamu maa-ala ja lõunasse põllu- ja metsa maa-ala. Birgeri tootmisterritooriumi (16401:003:0243) ümber jääb (väärtusliku) põllumajandusmaa juhtotstarbega maa-ala. Käitise tootmisterritooriumist umbes 90 m kaugusele jääb Avijõe loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000010) ning Avijõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000087).

Eelnõu(de)  ja muude asjassepuutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda digitaalselt ning vajadusel ka eelnevalt kokkulepitult Keskkonnaameti kontorites.
Eelnõud on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-131355

Ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõu(de)le saab esitada Keskkonnaametile suuliselt või kirjalikult e-posti aadressil [email protected] või postiaadressile Aleksandri 14, 51004 Tartu kahe nädala jooksul alates teate ilmumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
 Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.

Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 58 lõike 3 alusel.

Keskkonnaamet teatab, et OSAÜHING BIRGER (registrikood: 10579797) (aadress Juurvilja alajaam, Maetsma küla, Mustvee vald, Jõgeva maakond, 42112) 11.04.2025 esitatud taotluse alusel väljastati paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamise ja vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.ÕV/327686 Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Maetsma külas Nexuse (katastritunnus 16401:003:0292) ning Birgeri (katastritunnus 16401:003:0243) asuvate käitiste heiteallikale.

OSAÜHING BIRGER põhitegevusala on haagiste, poolhaagiste ning konteinerite tootmine (EMTAK kood 29202). Muuks tegevusalaks, milleks luba antakse on auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK kood: 35301). Tootmistegevuse kohaselt on ettevõttel 23 heiteallikat: K2 Puidu katlamaja korsten, K1 Katlamaja korsten, V1 Plasmalõikuse ventilatsioon, V2 Keevitustsehh Birger, V3 Keevitustsehh Birger, V4 Diislikütuse mahuti, V5 Laserid (lehtlaserpink ja torulaserpink) (Birger), V6 Vana värvikamber (Nexuse), V7 Uus värvikamber (Nexuse), V8 Liivapritsi kambrite ventilatsioon, V9 Keevitustsehh E (Nexuse), V10 Keevitustsehh C (Nexuse), V11 Keevitustsehh C (Nexuse), V12-1 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-2 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-3 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-4 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-5 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-6 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-7 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V12-8 Keevitushalli ventilatsioon (Nexuse), V13 Keevitusroboti ventilatsioon (Nexuse) ja V14 Diiselkütuse mahuti. Põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1,528 MWth. Kütusena kasutatakse puiduhaket, mille aastane kulu on 750 tonni ning vedeldatud naftagaasi (LPG), mille aastane kulu on 30 tonni. Ettevõtte tegevusest eraldub aastas kuni 68,167 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid.

Nexuse tootmisterritoorimist (16401:003:0292) edelasse ja põhja jäävad tootmise maa-ala, kirdesse ja kagusse väikeelamu maa-ala ja lõunasse põllu- ja metsa maa-ala. Birgeri tootmisterritooriumi (16401:003:0243) ümber jääb (väärtusliku) põllumajandusmaa juhtotstarbega maa-ala. Käitise tootmisterritooriumist umbes 90 m kaugusele jääb Avijõe loodusala (keskkonnaregistri kood RAH0000010) ning Avijõe hoiuala (keskkonnaregistri kood KLO2000087).

Haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega on võimalik tutvuda Keskkonnaametis (va eriolukorra ajal) ja keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (kotkas.envir.ee).
Digitaalselt on dokumendid kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/menetlus/M-131355.
Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lg 1 p 1).

Keskkonnaamet on andnud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu, milles leiab, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu keskkonnamõjude hindamise algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel:
1. Lähtudes seadusandlusest ning käitise tootmistegevuse iseloomust (ettevõtte tegevus toimub siseruumides), ei ole alust arvata, et tootmistegevuse käigus võiks tekkida ülenormatiivseid müratasemeid ja lõhnahäiringuid. Käitise tegevusega ei ole ette näha negatiivset keskkonnamõju maakasutusele, maastikule või märgaladele. Samuti ei kaasne mõju kiirguse, soojuse, valguse või vibratsiooni näol. Tootmistegevusega ei ole ette näha negatiivset mõju inimese tervisele, kuna hajumisarvutuste tulemused näitasid, et ettevõtte tegevusega ei ületata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtusi ühegi saasteaine osas;
2. Arvestades Natura eelhindamise tulemusi ei ole lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, ning loodusala kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele avalduvatest ohuteguritest, ette näha ebasoodsa mõju ilmnemist Avijõe loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele ja soodsa seisundi ning terviklikkuse säilimisele. Seega puudub vajadus viia läbi Natura hindamise teine etapp – Natura asjakohane hindamine;
3. Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum on koguseliselt heas, kuid keemiliselt halvas seisundis. Võetava põhjavee maht (10 000 m³/a) ei ületa puurkaevu tootlikkust ega põhjusta olulisi muutusi põhjavee tasemes. Vee erikasutus ei põhjusta heidet vette ega pinnasesse. Seetõttu ei ole tegevusel eeldatavalt olulist keskkonnamõju;
4. Ettevõtte tegevusega ei kaasne olulist mõju inimeste tervisele, heaolule ning varale, puudub piiriülene mõju ning tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus on minimeeritud.